Keldripõrand mõjutab kogu keldri sisekliimat
Paljudes vanemates kortermajades ja eramutes on keldripõrand tänaseni üsna algsel kujul. Levinud on muldpõrandad, liivale või pinnasele laotud paeplaadid, õhukesed betoonikihid või eri aegadel üksteise peale tehtud parandused. Selline lahendus võis omal ajal olla täiesti tavaline, kuid tänapäeval, kui keldrit soovitakse kasutada panipaiga, tehnoruumi või lihtsalt kuivema ja puhtama ruumina, hakkavad vana põranda puudused kiiresti välja tulema.
Korralik keldripõrand ei ole ainult esteetiline küsimus. Põrand mõjutab otseselt ruumi niiskust, õhukvaliteeti, puhtust, radooni liikumist ja seda, kuidas ülejäänud keldri konstruktsioonid käituvad.
Muldpõrand laseb niiskusel ruumi liikuda
Kui keldris on muldpõrand või pinnas on kaetud ainult kivide või paeplaatidega, puudub sisuliselt toimiv kiht, mis eraldaks siseruumi pinnasest. Pinnases olev niiskus saab liikuda üles ning mõjutada keldri sisekliimat.
See tähendab, et isegi juhul, kui keldriseinad otseselt ei leki, võib ruum olla pidevalt niiske. Niisketes tingimustes võivad tekkida kopituslõhn, hallitus, seintele soolajäljed ning puitdetailide ja muude materjalide kahjustused.
Paeplaadid pinnasel ei tähenda veel korralikku põrandat
Vanades keldrites kohtab sageli otse pinnasele või liivale laotud paeplaate. Need võivad olla väga vastupidavad ja ajalooliselt väärtuslikud, kuid tehniliselt ei moodusta need niiskustõkkega põrandakonstruktsiooni.
Plaatide vuukidest ja aluspinnast pääseb niiskus ruumi ning põrand võib aja jooksul vajuda ja muutuda ebaühtlaseks. Kui paeplaadid soovitakse säilitada, saab neid mõnel juhul eemaldada, rajada nende alla uus toimiv põrandakonstruktsioon ning kivid hiljem uuesti kasutada.
Korralik põrand aitab keldri niiskust kontrollida
Uue põranda üks olulisemaid ülesandeid on eraldada siseruum pinnasest. Kõige lihtsamal juhul võib see tähendada vana prahi ja ebastabiilse täite väljakaevamist, aluspinna tihendamist, vajadusel killustikukihi rajamist, kile või muu niiskustõkke paigaldamist ning armeeritud betoonpõranda valamist.
Keerulisema olukorra puhul võib põrandakonstruktsioon sisaldada kapillaarniiskust katkestavat kihti, hüdroisolatsiooni, soojustust, radoonitõket, drenaaži ja tehnosüsteeme. Lahendus sõltub alati keldri olemasolevast olukorrast ja tulevasest kasutusest.
Keldripõrand mõjutab ka õhukvaliteeti
Avatud pinnas ei too keldrisse ainult niiskust. Pinnasest võib hoonesse liikuda ka pinnaseõhku ja radooni. Kui kelder on trepikoja või muude ruumidega õhu kaudu ühendatud, ei pruugi mõju jääda ainult keldrisse.
Korralik ja õhutihedalt lahendatud põrand vähendab pinnase ning hoone siseõhu vahelist otsest ühendust ja aitab muuta keldri sisekliima stabiilsemaks.
Radoonitõke tasub lahendada uue põrandaga
Kui vana keldripõrand juba eemaldatakse, on see kõige mõistlikum aeg radoonikaitse lahendamiseks. Radoon pääseb hoonesse eelkõige pragude, konstruktsioonide ühenduskohtade ning torude ja kaablite läbiviikude kaudu.
Uue põranda rajamisel saab paigaldada radoonitõkke ning tihendada kõik läbiviigud enne betoonpõranda valmimist. Vajadusel saab põranda alla valmistada ette ka radooni kogumise või ventileerimise süsteemi.
Uus betoon vana põranda peale ei lahenda alati probleemi
Üks lihtsamaid lahendusi tundub olevat vana põranda peale uue betoonikihi valamine. Mõnel juhul võib see töötada, kuid vanades keldrites võib see jätta põhilised probleemid lahendamata.
Kui vana põranda all on niiske pinnas, ebastabiilne täide või amortiseerunud torustikud, jäävad need kõik uue betooni alla. Samuti väheneb niigi piiratud keldri ruumikõrgus.
Seetõttu tasub enne uue põranda valamist vähemalt kontrollida, millest olemasolev põrand tegelikult koosneb.
Põranda avamine annab võimaluse torustikud korda teha
Vanades kortermajades ja eramutes paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorud sageli põranda sees või all. Kui põrand niikuinii rekonstrueeritakse, on mõistlik ka nende seisukord üle vaadata.
Uue betoonpõranda valamine vana amortiseerunud kanalisatsioonitoru peale võib tähendada, et mõne aasta pärast tuleb värskelt tehtud põrand uuesti lahti lõhkuda.
Mõnikord on vaja ka drenaaži
Kui põranda all esineb reaalne vee sissevool, ei pruugi ainult uus põrandakonstruktsioon olla piisav. Sellisel juhul tuleb lahendada ka vee ärajuhtimine.
Olenevalt olukorrast võib lahenduseks olla väline vundamendi drenaaž või sisemine drenaaž koos kogumiskaevu ja vajadusel pumbaga. Põrand, hüdroisolatsioon ja drenaaž peavad sellisel juhul töötama ühe süsteemina.
Korralik põrand muudab keldri päriselt kasutatavaks
Kuiv, tasane ja puhastatav põrand muudab vana keldri kasutust väga palju. Panipaigad ei paikne enam niiskel pinnasel, tehnosüsteeme saab korrektselt paigaldada ning ruumi on võimalik puhastada ja hooldada.
Kortermajades on see eriti oluline keldribokside, rattaruumide ja ühiskasutatavate käiguteede puhul. Eramajas võib korralik põrand olla esimene samm selle poole, et seni vähekasutatavast keldrist saaks tehnoruum, panipaik, tööruum või muu praktiline pind.
Milline keldripõrand on piisav?
Kõik keldrid ei vaja kallist ja keerulist põrandalahendust. Kuiva panipaiga või tehnilise ruumi puhul võib piisata korralikult ettevalmistatud aluspinnast, niiskustõkkest ja armeeritud betoonpõrandast.
Kui kelder muutub köetavaks või aktiivselt kasutatavaks ruumiks, lisanduvad soojustus, radoonitõke ja võimalik põrandaküte. Suurema veekoormuse puhul tuleb lahendada ka hüdroisolatsioon ja drenaaž.
Kõige olulisem on, et uus põrand ei oleks lihtsalt ilus betoonikiht, vaid toimiks koos ülejäänud keldri ja hoonega.