Vajad usaldusväärset partnerit keldri renoveerimiseks?
KÜSI PAKKUMIST
+372 52 72 095
Eramaja keldri renoveerimine võib olla üks keerulisemaid osi kogu maja rekonstrueerimisel. Keldris kohtuvad pinnas, vundament, põrand, niiskus, tehnosüsteemid ja ventilatsioon ning just seetõttu ei ole mõistlik alustada ainult seinte viimistlemisest või uue põranda valamisest.
Vanema maja puhul võivad keldri probleemid olla kujunenud aastakümnete jooksul. Vundamenti võib olla eri aegadel parandatud, põrandale lisatud uusi kihte, ventilatsiooniavasid suletud ning torustikke vahetatud ainult osaliselt. Samal ajal võivad muutunud olla ka maja ümbruse maapinna kõrgused ja sadevee liikumine.
Reno Ehitus OÜ läheneb eramaja keldri renoveerimisele tervikuna. Enne tööde alustamist hindame olemasolevaid konstruktsioone, niiskuse võimalikke põhjuseid, drenaaži ja sadevee lahendust, põranda seisukorda, tehnosüsteeme ning ruumide tulevast kasutust.
Vanema maja puhul võivad keldri probleemid olla kujunenud aastakümnete jooksul. Vundamenti võib olla eri aegadel parandatud, põrandale lisatud uusi kihte, ventilatsiooniavasid suletud ning torustikke vahetatud ainult osaliselt. Samal ajal võivad muutunud olla ka maja ümbruse maapinna kõrgused ja sadevee liikumine.
Reno Ehitus OÜ läheneb eramaja keldri renoveerimisele tervikuna. Enne tööde alustamist hindame olemasolevaid konstruktsioone, niiskuse võimalikke põhjuseid, drenaaži ja sadevee lahendust, põranda seisukorda, tehnosüsteeme ning ruumide tulevast kasutust.
Eramaja keldri renoveerimine algab olemasoleva olukorra hindamisest
Enne ehitamist tuleb välja selgitada, miks kelder vajab renoveerimist.
Kui probleemiks on niiske sein, ei tähenda see automaatselt, et vaja on ainult uut hüdroisolatsiooni. Niiskuse põhjuseks võivad olla puudulik drenaaž, vundamendi juurde juhitud sadevesi, pinnasevesi, lekkiv torustik või kondensaat.
Samuti tuleb hinnata põrandat. Vanades majades võib keldripõrand olla õhuke betoonikiht, kivipõrand või erinevatel aegadel valatud kihtide kombinatsioon. Selle all võivad paikneda vanad torustikud või niiskust juhtiv pinnas.
Mida rohkem on kavas konstruktsioone avada, seda olulisem on enne tööde alustamist kogu lahendus läbi mõelda.
Kui probleemiks on niiske sein, ei tähenda see automaatselt, et vaja on ainult uut hüdroisolatsiooni. Niiskuse põhjuseks võivad olla puudulik drenaaž, vundamendi juurde juhitud sadevesi, pinnasevesi, lekkiv torustik või kondensaat.
Samuti tuleb hinnata põrandat. Vanades majades võib keldripõrand olla õhuke betoonikiht, kivipõrand või erinevatel aegadel valatud kihtide kombinatsioon. Selle all võivad paikneda vanad torustikud või niiskust juhtiv pinnas.
Mida rohkem on kavas konstruktsioone avada, seda olulisem on enne tööde alustamist kogu lahendus läbi mõelda.
Niiske kelder ja vee sissepääsu põhjused
Niiskus on üks sagedasemaid põhjuseid, miks eramaja keldrit renoveerima hakatakse.
Märg sein, pudenev krohv või valged soolajäljed annavad märku, et konstruktsioonis liigub niiskus. Samas ei näita nähtav kahjustus alati ära selle tegelikku põhjust.
Probleem võib olla näiteks maapinna kaldes. Kui maapind juhib vihmavee maja poole, suureneb vundamendi ümbruse veekoormus. Samuti võivad vihmaveetorud juhtida katusevee liiga lähedale vundamendile.
Teine võimalus on puudulik või amortiseerunud drenaaž. Lisaks võib vesi liikuda läbi põranda või konstruktsioonide ühenduskohtade.
Seetõttu tuleb enne viimistlust lahendada esmalt vee ja niiskuse liikumise põhjus.
Märg sein, pudenev krohv või valged soolajäljed annavad märku, et konstruktsioonis liigub niiskus. Samas ei näita nähtav kahjustus alati ära selle tegelikku põhjust.
Probleem võib olla näiteks maapinna kaldes. Kui maapind juhib vihmavee maja poole, suureneb vundamendi ümbruse veekoormus. Samuti võivad vihmaveetorud juhtida katusevee liiga lähedale vundamendile.
Teine võimalus on puudulik või amortiseerunud drenaaž. Lisaks võib vesi liikuda läbi põranda või konstruktsioonide ühenduskohtade.
Seetõttu tuleb enne viimistlust lahendada esmalt vee ja niiskuse liikumise põhjus.
Vundamendi hüdroisolatsioon
Kui vundamendi välisküljele on võimalik ligi pääseda, saab vundamendi lahtikaevamisel hinnata nii müüritise kui ka olemasoleva hüdroisolatsiooni seisukorda.
Vajadusel saab parandada konstruktsiooni, rajada uue hüdroisolatsiooni ning ühendada töö drenaaži ja sadevee korrastamisega.
Välispidine lahendus on sageli eelistatud, sest vee koormust vähendatakse enne selle jõudmist konstruktsiooni.
Samas ei ole kõik majad ühesugused. Vanade paekivist või tellisest vundamentide puhul tuleb arvestada olemasoleva müüritise ehitusviisi, vuukide ja niiskusrežiimiga.
Seetõttu ei ole mõistlik kasutada kõigil majadel täpselt sama tüüplahendust.
Vajadusel saab parandada konstruktsiooni, rajada uue hüdroisolatsiooni ning ühendada töö drenaaži ja sadevee korrastamisega.
Välispidine lahendus on sageli eelistatud, sest vee koormust vähendatakse enne selle jõudmist konstruktsiooni.
Samas ei ole kõik majad ühesugused. Vanade paekivist või tellisest vundamentide puhul tuleb arvestada olemasoleva müüritise ehitusviisi, vuukide ja niiskusrežiimiga.
Seetõttu ei ole mõistlik kasutada kõigil majadel täpselt sama tüüplahendust.
Drenaaž ja sadevee ärajuhtimine
Drenaaž on oluline osa paljude keldrite niiskusprobleemide lahendamisest, kuid ainult drenaaž ei lahenda kõiki probleeme.
Kõigepealt tuleb hinnata, kuhu vesi liigub ja kuhu seda on võimalik juhtida.
Samuti tuleb üle vaadata katusevee süsteem. Kui uus drenaaž juhib pinnasevett eemale, kuid vihmaveetorud juhivad suure koguse vett endiselt maja kõrvale, ei pruugi tulemus olla piisav.
Seetõttu tasub vaadata drenaaži, sadevee ärajuhtimist, maapinna kaldeid ja hüdroisolatsiooni ühe tervikuna.
Kõigepealt tuleb hinnata, kuhu vesi liigub ja kuhu seda on võimalik juhtida.
Samuti tuleb üle vaadata katusevee süsteem. Kui uus drenaaž juhib pinnasevett eemale, kuid vihmaveetorud juhivad suure koguse vett endiselt maja kõrvale, ei pruugi tulemus olla piisav.
Seetõttu tasub vaadata drenaaži, sadevee ärajuhtimist, maapinna kaldeid ja hüdroisolatsiooni ühe tervikuna.
Keldripõranda rekonstrueerimine
Vana keldripõranda avamine annab võimaluse lahendada korraga mitu probleemi.
Kui vana põrand on amortiseerunud või niiskus liigub läbi selle üles, ei pruugi uue betoonikihi pealevalamine olla hea lahendus. Sellega võib ruumikõrgus väheneda, kuid niiskuse tegelik põhjus jääb alles.
Uue põrandakonstruktsiooni kavandamisel tuleb läbi mõelda aluspind, kapillaarniiskuse katkestamine, soojustus, niiskustõke, radoonikaitse, torustikud ja vajalik põrandakõrgus.
Samuti tuleb lahendada põranda ja seina ühendus. Kui põrand on hästi isoleeritud, kuid vee liikumine suunatakse seina serva, võib probleem lihtsalt teise kohta liikuda.
Kui vana põrand on amortiseerunud või niiskus liigub läbi selle üles, ei pruugi uue betoonikihi pealevalamine olla hea lahendus. Sellega võib ruumikõrgus väheneda, kuid niiskuse tegelik põhjus jääb alles.
Uue põrandakonstruktsiooni kavandamisel tuleb läbi mõelda aluspind, kapillaarniiskuse katkestamine, soojustus, niiskustõke, radoonikaitse, torustikud ja vajalik põrandakõrgus.
Samuti tuleb lahendada põranda ja seina ühendus. Kui põrand on hästi isoleeritud, kuid vee liikumine suunatakse seina serva, võib probleem lihtsalt teise kohta liikuda.
Radoonitõke ja läbiviikude tihendamine
Keldripõranda rekonstrueerimine on sobiv hetk radoonikaitse lahendamiseks.
Radoon võib liikuda pinnasest hoonesse pragude, vuukide ja tehnosüsteemide läbiviikude kaudu. Seetõttu ei piisa ainult membraani paigaldamisest.
Oluline on lahendada ka põranda ja seinte ühendused, torude läbiviigud ning muud kohad, kust õhk võib pinnasest hoonesse liikuda.
Vajadusel saab uue põranda ehitamisel ette valmistada ka radoonitorustiku või muu lahenduse, mida saab hiljem vajaduse korral aktiivselt kasutada.
Valmis põranda all on neid töid hiljem oluliselt keerulisem teha.
Kui toru või kaabel viiakse läbi tuletõkkekonstruktsiooni, tuleb pärast tööde lõpetamist taastada ka konstruktsiooni nõutav tulepüsivus. Samuti ei tohi uus ruumijaotus muuta keldri liikumisteid ja evakuatsiooni ohtlikumaks.
Radoon võib liikuda pinnasest hoonesse pragude, vuukide ja tehnosüsteemide läbiviikude kaudu. Seetõttu ei piisa ainult membraani paigaldamisest.
Oluline on lahendada ka põranda ja seinte ühendused, torude läbiviigud ning muud kohad, kust õhk võib pinnasest hoonesse liikuda.
Vajadusel saab uue põranda ehitamisel ette valmistada ka radoonitorustiku või muu lahenduse, mida saab hiljem vajaduse korral aktiivselt kasutada.
Valmis põranda all on neid töid hiljem oluliselt keerulisem teha.
Kui toru või kaabel viiakse läbi tuletõkkekonstruktsiooni, tuleb pärast tööde lõpetamist taastada ka konstruktsiooni nõutav tulepüsivus. Samuti ei tohi uus ruumijaotus muuta keldri liikumisteid ja evakuatsiooni ohtlikumaks.
Torustikud ja tehnosüsteemid
Eramaja keldris paiknevad sageli veetorustik, kanalisatsioon, küttesüsteem, veemõõdusõlm, boiler või muud tehnosüsteemid.
Kui kelder läheb suuremale renoveerimisele, tasub nende seisukord üle vaadata enne uute põrandate ja viimistluse tegemist.
Vana torustiku jätmine uue põranda või seina sisse võib tähendada, et mõne aasta pärast tuleb värskelt renoveeritud konstruktsioon uuesti avada.
Samuti tasub tehnosüsteemid paigutada nii, et neid oleks võimalik tulevikus kontrollida ja hooldada.
Kui kelder läheb suuremale renoveerimisele, tasub nende seisukord üle vaadata enne uute põrandate ja viimistluse tegemist.
Vana torustiku jätmine uue põranda või seina sisse võib tähendada, et mõne aasta pärast tuleb värskelt renoveeritud konstruktsioon uuesti avada.
Samuti tasub tehnosüsteemid paigutada nii, et neid oleks võimalik tulevikus kontrollida ja hooldada.
Keldri ventilatsioon
Ventilatsioon mõjutab otseselt keldri niiskusrežiimi.
Vanades majades toimub osa õhuvahetusest sageli juhuslikult läbi akende, uste ja konstruktsioonide ebatiheduste. Renoveerimise käigus muutub kelder aga tavaliselt õhutihedamaks.
Kui ventilatsiooni samal ajal ei lahendata, võib niiskus hakata ruumi kogunema.
Samas ei ole lahendus alati lihtsalt rohkem välisõhku. Suvel võib soe ja niiske õhk jahedas keldris kondenseeruda ning muuta pinnad märjaks.
Seetõttu tuleb ventilatsioonilahendus valida vastavalt keldri temperatuurile, niiskuskoormusele ja tulevasele kasutusele.
Vanades majades toimub osa õhuvahetusest sageli juhuslikult läbi akende, uste ja konstruktsioonide ebatiheduste. Renoveerimise käigus muutub kelder aga tavaliselt õhutihedamaks.
Kui ventilatsiooni samal ajal ei lahendata, võib niiskus hakata ruumi kogunema.
Samas ei ole lahendus alati lihtsalt rohkem välisõhku. Suvel võib soe ja niiske õhk jahedas keldris kondenseeruda ning muuta pinnad märjaks.
Seetõttu tuleb ventilatsioonilahendus valida vastavalt keldri temperatuurile, niiskuskoormusele ja tulevasele kasutusele.
Paekivist ja tellisest keldrid
Vanemate eramajade keldrites kohtab sageli paekivist või tellisest seinu.
Selliste konstruktsioonide puhul tuleb olla ettevaatlik väga tihedate materjalide ja juhuslike hüdroisolatsioonilahendustega. Kui konstruktsioon sisaldab juba niiskust, võib selle täielik sulgemine muuta niiskuse liikumise teed.
Enne tööde tegemist tuleb hinnata müüritise seisukorda, vuuke, varasemaid parandusi ja seda, kuidas konstruktsioon pärast renoveerimist kuivada saab.
Vana paekivist kelder ei ole tänapäevane betoonkast ning ka selle renoveerimise lahendus peab olema teistsugune.
Selliste konstruktsioonide puhul tuleb olla ettevaatlik väga tihedate materjalide ja juhuslike hüdroisolatsioonilahendustega. Kui konstruktsioon sisaldab juba niiskust, võib selle täielik sulgemine muuta niiskuse liikumise teed.
Enne tööde tegemist tuleb hinnata müüritise seisukorda, vuuke, varasemaid parandusi ja seda, kuidas konstruktsioon pärast renoveerimist kuivada saab.
Vana paekivist kelder ei ole tänapäevane betoonkast ning ka selle renoveerimise lahendus peab olema teistsugune.
Keldri soojustamine
Keldri soojustamine sõltub sellest, kuidas ruumi tulevikus kasutatakse.
Kui kelder jääb jahedaks tehniliseks ruumiks või panipaigaks, võib lahendus olla üks. Kui ruum soovitakse muuta köetavaks tööruumiks, sauna- või eluruumiks, muutuvad nõuded oluliselt.
Eriti ettevaatlik tuleb olla seinte seestpoolt soojustamisel. Vale lahendus võib nihutada kondensatsioonipiirkonna konstruktsiooni sisse ning tekitada varjatud niiskuskahjustuse.
Seetõttu tuleb soojustust kavandada koos hüdroisolatsiooni, ventilatsiooni ja ruumi temperatuuriga.
Kui kelder jääb jahedaks tehniliseks ruumiks või panipaigaks, võib lahendus olla üks. Kui ruum soovitakse muuta köetavaks tööruumiks, sauna- või eluruumiks, muutuvad nõuded oluliselt.
Eriti ettevaatlik tuleb olla seinte seestpoolt soojustamisel. Vale lahendus võib nihutada kondensatsioonipiirkonna konstruktsiooni sisse ning tekitada varjatud niiskuskahjustuse.
Seetõttu tuleb soojustust kavandada koos hüdroisolatsiooni, ventilatsiooni ja ruumi temperatuuriga.
Keldri muutmine kasutatavaks ruumiks
Paljud eramajade omanikud soovivad vana keldri muuta senisest paremini kasutatavaks.
Keldrisse võib sobida tehnoruum, panipaik, saun, jõusaal, tööruum või mõnel juhul ka eluruum.
Mida aktiivsemaks ruumi kasutus muutub, seda olulisemaks muutuvad ruumikõrgus, temperatuur, ventilatsioon, niiskus, soojustus, tuleohutus ja loomulik valgus.
Seetõttu tuleb ruumi tulevane kasutus otsustada enne põranda ja seinte ehitamist.
Kui kõigepealt ehitatakse kelder lihtsalt „ilusaks“ ja alles hiljem otsustatakse sinna näiteks eluruum rajada, võib suur osa tehtud lahendusest osutuda sobimatuks.
Keldrisse võib sobida tehnoruum, panipaik, saun, jõusaal, tööruum või mõnel juhul ka eluruum.
Mida aktiivsemaks ruumi kasutus muutub, seda olulisemaks muutuvad ruumikõrgus, temperatuur, ventilatsioon, niiskus, soojustus, tuleohutus ja loomulik valgus.
Seetõttu tuleb ruumi tulevane kasutus otsustada enne põranda ja seinte ehitamist.
Kui kõigepealt ehitatakse kelder lihtsalt „ilusaks“ ja alles hiljem otsustatakse sinna näiteks eluruum rajada, võib suur osa tehtud lahendusest osutuda sobimatuks.
Keldri süvendamine
Vanades eramajades võib keldri ruumikõrgus olla väga väike ning seetõttu tekib soov põrandat sügavamale viia.
See ei ole ainult pinnase eemaldamise küsimus.
Põranda süvendamine võib mõjutada olemasoleva vundamendi stabiilsust ning muuta vee- ja niiskusrežiimi. Samuti tuleb arvestada olemasolevate torustike ja põhjavee tasemega.
Seetõttu tuleb enne süvendamist hinnata vundamendi rajamissügavust ja konstruktsiooni.
Vajadusel peab lahenduse projekteerima konstruktor.
See ei ole ainult pinnase eemaldamise küsimus.
Põranda süvendamine võib mõjutada olemasoleva vundamendi stabiilsust ning muuta vee- ja niiskusrežiimi. Samuti tuleb arvestada olemasolevate torustike ja põhjavee tasemega.
Seetõttu tuleb enne süvendamist hinnata vundamendi rajamissügavust ja konstruktsiooni.
Vajadusel peab lahenduse projekteerima konstruktor.
Muinsuskaitse ja miljööväärtuslik hoone
Tallinna ja Harjumaa vanemate eramajade puhul tasub enne suuremate tööde alustamist kontrollida ka hoone kaitsetingimusi.
Hoone võib olla mälestis, paikneda muinsuskaitsealal või miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Sellisel juhul võivad suuremad konstruktsioonimuudatused, vundamendi lahtikaevamine või põranda süvendamine vajada täiendavat kooskõlastamist.
Samuti tuleb ajalooliste konstruktsioonide puhul arvestada sobivate materjalide ja töövõtetega.
Hoone võib olla mälestis, paikneda muinsuskaitsealal või miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Sellisel juhul võivad suuremad konstruktsioonimuudatused, vundamendi lahtikaevamine või põranda süvendamine vajada täiendavat kooskõlastamist.
Samuti tuleb ajalooliste konstruktsioonide puhul arvestada sobivate materjalide ja töövõtetega.
Levinumad vead eramaja keldri renoveerimisel
Üks sagedasemaid vigu on nähtava kahjustuse parandamine enne selle põhjuse leidmist.
Näiteks krohvitakse niiske sein uuesti, kuid sadevesi või pinnasevesi jõuab endiselt konstruktsiooni. Mõne aja pärast tuleb kahjustus tagasi.
Teine levinud viga on vana põranda lihtsalt ülevalamine. Sellega vähendatakse ruumikõrgust, kuid põranda niiskus, vanad torustikud ja radoonirisk võivad jääda lahendamata.
Samuti ei tasu keldrit liiga kiiresti seest tihedate materjalidega sulgeda. Vanade konstruktsioonide puhul tuleb alati hinnata, kuhu niiskus pärast renoveerimist liikuda saab.
Näiteks krohvitakse niiske sein uuesti, kuid sadevesi või pinnasevesi jõuab endiselt konstruktsiooni. Mõne aja pärast tuleb kahjustus tagasi.
Teine levinud viga on vana põranda lihtsalt ülevalamine. Sellega vähendatakse ruumikõrgust, kuid põranda niiskus, vanad torustikud ja radoonirisk võivad jääda lahendamata.
Samuti ei tasu keldrit liiga kiiresti seest tihedate materjalidega sulgeda. Vanade konstruktsioonide puhul tuleb alati hinnata, kuhu niiskus pärast renoveerimist liikuda saab.
Tööde õige järjekord säästab raha
Eramaja keldri renoveerimisel on tööde õige järjekord eriti oluline.
Kõigepealt tuleb hinnata olemasolevat olukorda ja selgitada välja niiskuse põhjused. Seejärel saab vajadusel teha välised tööd, näiteks drenaaži ja hüdroisolatsiooni.
Pärast seda on mõistlik lahendada torustikud, põrandakonstruktsioon, radoonikaitse ja ventilatsioon.
Viimistlus tuleb alles siis, kui tehnilised probleemid on lahendatud.
Kõiki töid ei pea alati tegema korraga. Etapiviisiline renoveerimine võib olla täiesti mõistlik, kui tööde järjekord on algusest peale õigesti kavandatud.
Kõigepealt tuleb hinnata olemasolevat olukorda ja selgitada välja niiskuse põhjused. Seejärel saab vajadusel teha välised tööd, näiteks drenaaži ja hüdroisolatsiooni.
Pärast seda on mõistlik lahendada torustikud, põrandakonstruktsioon, radoonikaitse ja ventilatsioon.
Viimistlus tuleb alles siis, kui tehnilised probleemid on lahendatud.
Kõiki töid ei pea alati tegema korraga. Etapiviisiline renoveerimine võib olla täiesti mõistlik, kui tööde järjekord on algusest peale õigesti kavandatud.
Eramaja keldri tervikrenoveerimine Reno Ehitus OÜ-ga
Reno Ehitus OÜ teostab eramajade keldrite renoveerimist Tallinnas ja Harjumaal.
Vajadusel ühendame üheks tervikuks vundamendi ja konstruktsioonide remondi, hüdroisolatsiooni, drenaaži, sadevee ärajuhtimise, põrandate rekonstrueerimise, torustike vahetuse, radoonitõkke, ventilatsiooni ning muud keldri kasutamiseks vajalikud tööd.
Vanemate hoonete puhul lähtume olemasolevast konstruktsioonist ja selle tegelikust seisukorrast, mitte ainult standardsest tüüplahendusest.
Eesmärk on muuta vana kelder kuivemaks, tehniliselt toimivaks ja kasutatavaks osaks kogu majast.
Kui eramaja kelder vajab renoveerimist, võta Reno Ehitus OÜ-ga ühendust ning lepime kokku objekti ülevaatuse.
Vajadusel ühendame üheks tervikuks vundamendi ja konstruktsioonide remondi, hüdroisolatsiooni, drenaaži, sadevee ärajuhtimise, põrandate rekonstrueerimise, torustike vahetuse, radoonitõkke, ventilatsiooni ning muud keldri kasutamiseks vajalikud tööd.
Vanemate hoonete puhul lähtume olemasolevast konstruktsioonist ja selle tegelikust seisukorrast, mitte ainult standardsest tüüplahendusest.
Eesmärk on muuta vana kelder kuivemaks, tehniliselt toimivaks ja kasutatavaks osaks kogu majast.
Kui eramaja kelder vajab renoveerimist, võta Reno Ehitus OÜ-ga ühendust ning lepime kokku objekti ülevaatuse.
Kui kelder vajab renoveerimist, võta Reno Ehitus OÜ-ga ühendust ja lepime kokku objekti ülevaatuse.
Koostööpartnerid
Ainult oma ala parimad tegijad
Jaga teistega
TEHTUD TÖÖD
Tutvu meie teostatud renoveerimis- ja rekonstrueerimisprojektidega Harjumaal. Oleme teostanud erinevaid ehitus- ja renoveerimistöid alates eramutest kuni väiksemate viimistlus- ja rekonstrueerimisprojektideni.
Iga objekt on erinev ning lahendused valime vastavalt hoone seisukorrale ja tellija vajadustele, et tagada kvaliteetne ja kestlik tulemus.
Iga objekt on erinev ning lahendused valime vastavalt hoone seisukorrale ja tellija vajadustele, et tagada kvaliteetne ja kestlik tulemus.
