Keldri renoveerimine võib esmapilgul tunduda üsna lihtne. Vana viimistlus eemaldatakse, seinad tehakse korda, põrand valatakse üle ja ruumid võetakse uuesti kasutusele. Tegelikkuses on kelder üks hoone keerulisemaid osi, sest just seal kohtuvad pinnas, niiskus, vundament, põrand, tehnosüsteemid ja ventilatsioon. Vanemas majas võivad lisaks mängu tulla paekivist konstruktsioonid, eri aegadel tehtud ümberehitused ning tänapäevased tuleohutus-, radooni- ja muud nõuded.
Seetõttu ei tohiks keldri renoveerimine alata viimistlusmaterjali või põrandakatte valimisest. Kõigepealt tuleb välja selgitada, miks kelder on praegu sellises seisukorras, kust tuleb niiskus või vesi ning milline on olemasolevate konstruktsioonide tegelik seisukord.
Kui probleemi põhjus jääb lahendamata, võib värskelt renoveeritud kelder mõne aasta pärast olla uuesti samas olukorras. Eriti oluline on põhjalik eeltöö vanemate Tallinna kortermajade ja eramute puhul, kus hoonet on aastakümnete jooksul korduvalt parandatud ja ümber ehitatud.
Keldri renoveerimine algab niiskuse põhjuse leidmisest
Niiske kelder ei tähenda automaatselt, et vundamendi hüdroisolatsioon on kahjustatud. Vesi võib jõuda keldrisse läbi välisseina või põranda, kuid probleem võib olla ka sadevee juhtimises, amortiseerunud drenaažis, lekkivas torustikus või kõrges pinnasevees.
Samuti võib keldriseinale tekkida kondensaat. Näiteks suvisel ajal võib soe ja niiske välisõhk jõuda jahedasse keldrisse ning külmal seinal kondenseeruda. Sellisel juhul ei pruugi seinast tegelikult vett läbi tulla, kuigi pind on märg.
Vanades keldrites kohtame sageli olukorda, kus seina on korduvalt krohvitud ja värvitud. Samas ei ole niiskuse tegelikku põhjust kunagi lahendatud. Mõne aja pärast hakkab uus viimistlus jälle kooruma, pinnale tekivad soolad ning krohv hakkab lagunema.
Seetõttu peaks korralik keldri renoveerimine algama probleemi põhjuse leidmisest, mitte kahjustuse peitmisest.
Drenaaž ei lahenda kõiki keldri niiskusprobleeme
Drenaaži rajamist peetakse sageli märja keldri esimeseks lahenduseks. Mõnel juhul on see täiesti õige, kuid mitte alati.
Enne drenaaži rajamist tuleb hinnata pinnasevee olukorda, hoone kõrguseid, olemasolevat sadeveesüsteemi, maapinna kaldeid ja seda, kuhu kogutud vesi üldse juhtida saab.
Näiteks võib probleem olla hoopis selles, et katusevesi juhitakse maja kõrvale või on maapind aastatega tõusnud ning kalded suunavad vihmavee vundamendi poole. Sellisel juhul ei pruugi ainult uue drenaažitoru paigaldamine soovitud tulemust anda.
Seetõttu tuleb drenaaži, sadevee ärajuhtimist, vundamendi hüdroisolatsiooni ja hoone ümbruse kõrguseid käsitleda ühe tervikuna.
Hüdroisolatsioon tuleb valida olemasoleva konstruktsiooni järgi
Tänapäevase betoonkeldri ja saja aasta vanuse paekivist keldriseina puhul ei saa kasutada täpselt sama lahendust.
Vana paekivimüür võib olla väga paks, ebaühtlane ja seotud lubimördiga. Lisaks võib seda olla aastakümnete jooksul parandatud eri tüüpi mörtide, krohvide ja värvidega.
Kui selline sein lihtsalt seest väga tiheda materjaliga katta, ei pruugi niiskus konstruktsioonist kaduda. Selle asemel võib vesi hakata liikuma teise kohta või põhjustada uusi kahjustusi kõrgemal.
Võimaluse korral on mõistlik vähendada vee koormust konstruktsiooni välisküljel. Samas ei ole see vanades linnamajades alati võimalik. Hoone kõrval võib olla kõnnitee, naaberkrunt, teine hoone või väga kitsas hoov.
Sellisel juhul tuleb valida lahendus konkreetse hoone ja konstruktsiooni järgi. Keldri renoveerimisel ei ole mõistlik kasutada tüüplahendust ainult sellepärast, et sama lahendus töötas mõnel teisel objektil.
Vana keldripõrand väärib eraldi tähelepanu
Paljudes vanades majades ei ole keldripõrand tänapäevases mõttes korralik põrandakonstruktsioon.
Põrand võib koosneda õhukesest betoonikihist, vanast kivipõrandast või mitmel erineval ajal tehtud parandustest. Selle all võivad paikneda vanad torud, teadmata päritoluga täitematerjal või lihtsalt looduslik pinnas.
Seetõttu ei ole vana põranda järgmise betoonikihiga ülevalamine tavaliselt hea lahendus.
Kui põrand juba rekonstrueeritakse, tasub samal ajal läbi mõelda niiskustõke, soojustus, radoonitõke, torustikud, põranda kõrgus ja tulevased läbiviigud.
Just vana keldripõranda avamine annab sageli võimaluse lahendada korraga mitu probleemi, mida hiljem oleks oluliselt keerulisem ja kallim parandada.
Radoon tuleb läbi mõelda enne uue põranda valamist
Radoon pääseb pinnasest hoonesse eelkõige pragude, vuukide ning torude ja kaablite läbiviikude kaudu. Seetõttu on keldripõranda rekonstrueerimine hea hetk radooniriski hindamiseks ja vajadusel radoonikaitse rajamiseks.
Uue põranda ehitamisel võib lahendus sisaldada radoonitõkkemembraani, läbiviikude hoolikat tihendamist ning vajadusel radoonitorustiku või muu süsteemi ettevalmistamist.
Lisaks tuleb radoonilahendus siduda põranda ja seinte ühenduskohtadega. Ainult membraani paigaldamisest ei ole palju kasu, kui torude ja konstruktsioonide läbiviigud jäävad õhutihedalt sulgemata.
Hiljem juba valmis põranda alla radoonikaitse lisamine on märksa keerulisem. Seetõttu tasub see küsimus lahendada enne betoonitöid.
Torustikud tasub üle vaadata enne uue viimistluse tegemist
Kortermaja keldris paiknevad sageli kogu hoone vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustike põhiliinid.
Kui torustikud on vanad, ei ole mõistlik investeerida uude põrandasse ja seinaviimistlusse ning jätta amortiseerunud torud uute konstruktsioonide sisse või taha.
Seetõttu tuleks enne keldri renoveerimist hinnata vähemalt vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustike seisukorda. Samuti tasub läbi mõelda, kuhu uued torud paigutada ja kuidas neile tulevikus ligi pääseda.
Hea torustiku lahendus ei tähenda ainult korrektset paigaldust. Sama oluline on see, et süsteemi oleks võimalik hiljem kontrollida, hooldada või remontida ilma kogu keldrit uuesti lõhkumata.
Lisaks tuleb kortermajades arvestada torude läbiviikudega läbi seinte ja lagede. Kui läbiviik läbib tuletõkkekonstruktsiooni, tuleb pärast torutöid taastada ka konstruktsiooni nõutav tulepüsivus.
Ventilatsiooni ei tohi renoveerimise käigus halvemaks muuta
Vanades keldrites toimub osa õhuvahetusest sageli juhuslikult läbi pragude, vanade akende, uste ja muude ebatiheduste.
Renoveerimise käigus muutub ruum aga tavaliselt õhutihedamaks. Vahetatakse uksed ja aknad, suletakse vanad avad ning parandatakse seinad ja põrand.
Kui ventilatsiooni samal ajal ei lahendata, võib tulemuseks olla hoopis niiskem kelder kui enne remonti.
Seetõttu tuleb ventilatsiooni vaadata koos ülejäänud keldri renoveerimisega. Eriti oluline on see juhul, kui keldrisse rajatakse uued panipaigad, tehnoruumid, saun, tööruum või muu aktiivses kasutuses olev ruum.
Samuti ei tähenda rohkem ventilatsiooni alati automaatselt kuivemat keldrit. Näiteks suvel võib väga niiske välisõhu kontrollimatu keldrisse juhtimine kondensatsiooniprobleemi hoopis suurendada.
Keldri renoveerimine ja tuleohutus
Kortermaja keldri renoveerimisel tuleb kindlasti arvestada tuleohutusega.
Kelder ei ole lihtsalt maja alumine korrus, kuhu võib tehnosüsteeme ja panipaiku paigutada ainult selle järgi, kus parasjagu ruumi on. Oluline on, kuidas on moodustatud tuletõkkesektsioonid, millised uksed peavad olema tuletõkkeuksed ning kuidas on lahendatud torude, kaablite ja ventilatsioonikanalite läbiviigud.
Näiteks kui uus toru viiakse läbi tuletõkkekonstruktsiooni, tuleb pärast töö lõpetamist taastada ka konstruktsiooni tulepüsivus.
Samuti peab säilima ohutu liikumine ja nõuetekohane evakuatsioon. Seetõttu tuleb keldribokside, uste, koridoride ja tehnosüsteemide asukohad läbi mõelda juba enne ehitustööde alustamist.
Keldri renoveerimine ei tohiks kunagi muuta hoone tuleohutust halvemaks.
Kortermaja keldrit tasub hinnata ka võimaliku varjumiskohana
Varjumise ja varjumiskohtade teema on muutunud korteriühistute jaoks järjest olulisemaks.
Olemasoleva kortermaja kelder võib olla hoones kõige loogilisem koht, mida võimaliku varjumiskohana hinnata. Samas ei tähenda see, et iga kelder automaatselt selleks sobib.
Hinnata tuleb ruumi asukohta, olemasolevaid konstruktsioone, ligipääsu, ventilatsiooni, uksi, läbipääse, tehnosüsteeme ja ruumide planeeringut.
Kui kortermajas on niikuinii plaanis keldri renoveerimine, tasub seetõttu juba projekteerimise ajal läbi mõelda, kas ruumide lahendus võiks toetada ka võimalikku varjumisfunktsiooni.
Näiteks võivad keldribokside paigutus, koridoride laiused, ventilatsioon ja uste asukohad hiljem oluliselt mõjutada seda, kui lihtsalt saab ruumi vajadusel kohandada.
Seega võib tänane keldri renoveerimine olla hea võimalus teha ära ka tööd, mida oleks hiljem märksa keerulisem muuta.
Muinsuskaitse ja miljööväärtuslik ala võivad muuta kogu lahendust
Kalamaja, Kadrioru ja teiste Tallinna vanemate piirkondade puhul tuleb enne tööde alustamist kontrollida, kas hoone on mälestis, asub muinsuskaitsealal või miljööväärtuslikul hoonestusalal.
Need ei ole üks ja sama asi ning ka töödele esitatavad nõuded võivad olla erinevad.
Muinsuskaitsealuses hoones ei pruugi olla võimalik olemasolevaid konstruktsioone lihtsalt eemaldada ja uuega asendada. Sõltuvalt tööde iseloomust võib vaja minna projekti, tegevuskava, kooskõlastust või muud menetlust.
Lisaks vajavad tähelepanu kaevetööd. Drenaaži rajamine, vundamendi lahtikaevamine või keldripõranda süvendamine võib ajaloolises piirkonnas puudutada ka arheoloogilise väärtusega pinnast.
Miljööväärtusliku hoone puhul tuleb omakorda arvestada olemasoleva hoone ajaloolise iseloomu ja konstruktsioonidega. Seetõttu ei pruugi tänapäevase uusehitise tüüpsõlm sobida vana paekivist või tellisest hoone renoveerimiseks.
Vanade hoonete puhul tuleb uus lahendus sobitada olemasoleva konstruktsiooniga, mitte sundida vana maja töötama nagu uus hoone.
Kas keldri kasutus pärast renoveerimist muutub?
Enne keldri renoveerimist tuleb selgelt otsustada, milleks ruume pärast tööde lõppu kasutatakse.
Tavalise panipaiga korrastamine on üks asi. Kui aga keldrisse soovitakse rajada saun, kontor, tööruum, majutusruum või eluruum, võivad nõuded oluliselt muutuda.
Sellisel juhul tuleb arvestada ventilatsiooni, ruumikõrguse, tuleohutuse, evakuatsiooni, niiskusrežiimi, tehnosüsteemide ja võimaliku kasutusotstarbe muutmisega.
Seetõttu tuleks ruumide tulevane kasutus paika panna enne põrandate ja seinte ehitamist.
Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus tehniliselt korralikult renoveeritud kelder ei vasta sellele kasutusotstarbele, milleks omanik seda hiljem kasutada soovib.
Õige tööde järjekord säästab raha
Keldri renoveerimisel on üks kallimaid vigu tööde vale järjekord.
Näiteks ei ole mõistlik teha uut põrandat ja alles seejärel avastada, et selle all olev kanalisatsioonitorustik vajab vahetamist. Samuti ei ole mõistlik seinu krohvida ja värvida enne, kui vee või niiskuse põhjus on lahendatud.
Seetõttu algab korralik keldri renoveerimine olemasoleva olukorra hindamisest.
Seejärel tuleb vajadusel teha uuringud ja projektlahendused, lahendada väljast tuleva vee ning niiskuse probleemid, korrastada tehnosüsteemid ning alles pärast seda ehitada uued põrandad, seinakihid ja viimistlus.
Samas ei ole kõigil objektidel tööde järjekord täpselt ühesugune. Just seetõttu tuleb enne ehitamise alustamist kogu lahendus läbi mõelda.
Vanades keldrites ei ole tüüplahendus alati õige
Kaks kõrvuti asuvat maja võivad väljast vaadates olla väga sarnased, kuid nende keldrid võivad vajada täiesti erinevaid lahendusi.
Ühes hoones võib peamine probleem olla kõrge pinnasevesi. Teises võib põhjuseks olla sadevesi ja valed maapinna kalded. Kolmandas võib põhiosa niiskusest tekkida hoopis kondensaadi ning ebapiisava ventilatsiooni tõttu.
Samuti käituvad erinevalt paekivisein, tellissein ja betoonsein.
Seetõttu ei tohiks valida materjale või konstruktsioonilahendusi ainult selle järgi, mida kasutati mõnel teisel objektil.
Hea keldri renoveerimine algab olemasoleva maja mõistmisest. Alles pärast seda saab valida sobiva hüdroisolatsiooni, põranda, ventilatsiooni ja muud lahendused.
Keldri renoveerimine terviklahendusena
Hästi planeeritud keldri renoveerimine annab võimaluse lahendada mitu maja probleemi ühe tööetapi jooksul.
Kui vana põrand ja osa konstruktsioone niikuinii avatakse, saab samal ajal korrastada vee- ja kanalisatsioonitorustikud, valmistada ette radoonikaitse, parandada hüdroisolatsiooni, lahendada ventilatsiooni ning korrastada tuleohutusega seotud läbiviigud.
Lisaks saab kortermaja puhul ümber ehitada keldriboksid, korrastada üldalad ning planeerida ruumid nii, et neid oleks lihtsam hooldada ja vajadusel tulevikus muuta.
Seetõttu tasub eriti kortermajade puhul vaadata keldrit ühe tervikuna. Juhuslikult väikesteks etappideks jagatud töö võib esmapilgul tunduda odavam, kuid hiljem tuleb sageli juba tehtud konstruktsioone uuesti avada.
Kokkuvõte
Keldri renoveerimine on kõige edukam siis, kui keldrit käsitletakse ühe tervikuna.
Niiskus, drenaaž, hüdroisolatsioon, põrand, radoon, torustikud, ventilatsioon, tuleohutus ja ruumide tulevane kasutus on omavahel seotud. Lisaks võivad vanades hoonetes mängu tulla muinsuskaitse, miljööväärtusliku ala ja kaevetöödega seotud nõuded.
Samuti tasub kortermajades läbi mõelda, kas keldri renoveerimisel on võimalik arvestada tulevase varjumiskoha vajadusega.
Kõige olulisem on siiski tööde õige algus. Enne ehitamist tuleb hinnata olemasolevat olukorda, selgitada välja kahjustuste põhjused ja panna paika tööde õige järjekord.
Reno Ehitus OÜ teostab kortermajade ja eramute keldrite renoveerimist Tallinnas ja Harjumaal. Hindame olemasolevaid konstruktsioone ja probleemide võimalikke põhjuseid ning kavandame vajadusel ühe tervikuna hüdroisolatsiooni, drenaaži, põrandad, torustikud, ventilatsiooni, radoonikaitse ja muud keldri renoveerimisega seotud tööd.